Esimesest maailmasõjast alates on lennukid mänginud relvakonfliktides rolli, mille tähtsust on raske alahinnata. Vahel on lennukid otsustanud kogu sõja tulemuse. Mõlemad maailmasõjad, Lahesõda ning konfliktid Vietnamis ja Koreas on sundinud riike looma üha kiiremaid ja aina paremini varustatud sõjalennukeid, mida ei ole kasutatud üksnes hävitus-, ründe- ja pommitusotstarbel, vaid ka transpordiks ja luuretegevuses. Algul tarvitatigi õhujõude peamiselt vaatluse ja luure eesmärgil, alles hiljem hakati lennukitele lisama relvastust. Tänapäeval on sõjalennukite tootmine tohutu tööstusharu, kus kasutatakse tehnoloogiaid ja materjale, mida lennunduspioneerid ei oleks osanud ettegi kujutada, ning tegeldakse lennumasinate kohandamisega kaugjuhitavateks lahingulennukiteks.

Raamat „Tänapäevased sõjalennukid” pakub põhjalikku ülevaadet 75-st kõige olulisemast militaarsel otstarbel kasutatud või kasutatavast lennukist, mis on konstrueeritud pärast Teist maailmasõda – alates varastest reaktiivmootoriga lennukitest nagu Convair F-106 ja MiG-15, lõpetades ülimoodsate ja aukartust äratavate superhävitajatega nagu Lockheed Martin F-22 Raptor ja Eurofighter Typhoon.
Hõlmatud on USA, Venemaa (NSVL-i), Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapani, Itaalia, Rootsi, Iisraeli, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Taiwani, Tšehhi ja Slovakkia ning rahvusvahelised lennukid. Fakte lennukite arengust, ehitusest, relvastusest ja tehnilistest näitajatest täiendavad sajad detailsed joonised ja fotod.

„Tänapäevaste sõjalennukite” autor Robert Jackson (sünd 1941) on nüüdseks juba nelikümmnend aastat olnud elukutseline kirjanik. Selle aja jooksul on ta koostanud kümneid raamatuid lennunduse ja sõdade ajaloost. Lisaks töötab ta lennunduskonsultandina ja õpetab lennukipilootidele navigatsiooni.