Mõned inimesed näivad olevat sündinud maailma muutma: näiteks kuninglike dünastiate liikmed, kellele võim hõbekandikul kätte tuuakse, või tohutute varanduste pärijad, kes võivad oma rikkusega suuri asju korda saata. Paljud maailmamuutjad on aga alustanud sünnipäraste eelisteta: ilma hea sotsiaalse positsiooni või märkimisväärse varata, vaesuses ja tundmatuses. Raamatus “Inimesed, kes muutsid maailma” tuleb juttu nii esimest kui ka teist tüüpi väljapaistvatest isikutest.
Tänu kasvutingimustele või nende kiuste
Näiteks Makedoonia kuningas Aleksander Suur sündis kuningas Philippos II ja kuninganna Olympiase pojana – tema saatuseks oli pärida isa võim, mida ta suutis tänu oma erakordsetele oskustele ja auahnusele veelgi kasvatada. Krahvi ja printsessi perre sündinud vene romaanikirjanik Lev Tolstoi sai õppida suurepärastes koolides ning päritud suur varandus võimaldas tal reformida pärisorjadest talupoegade elu.
Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean Jacques Rousseau sünnipära oli seevastu uskumatult tagasihoidlik. Ta kaotas varakult oma ema, kasvas üles praktiliselt ilma perekonnata ega saanud kunagi formaalset haridust. Ometi kujunes temast tänu ta ebatavalisele mõistusele, väsimatusele ja ehk ka õnnele romantismi eestkõneleja ja Prantsuse revolutsiooni filosoofilise aluspõhja looja.
Ka mõjukas vene teadlane Mihhail Lomonossov näis ilmuvat justkui ei kusagilt – sündinud kaluri peresse ja töötanud ka ise alguses kalurina, ilmutas ta suurt kirge õppimise vastu ja sai lõpuks Venemaa kultuuriloo mitmekülgseks hiiglaseks, kes seadis sisse riigi esimese keemialaboratooriumi ning uuendas ja ratsionaliseeris vene keelt.
Lisaks juba nimetatud inimestele on raamatus juttu veel rohkem kui sajast eri päritoluga isikust, kelle teod on mõjutanud teiste inimeste elusid ja maailma ajaloo kulgu. Peale valitsejate, kirjanike, filosoofide ja teadlaste on nende hulgas leiutajaid, kunstnikke, muusikuid, maadeavastajaid, sportlasi ja meelelahutajaid antiikajast tänapäevani – Egiptuse esimese püramiidi kavandajast Imhotepist tummfilmikoomiku Charlie Chaplinini, kreeka leiutajast Archimedest tarkvaralooja Bill Gatesini.
Pluss ja miinusmärgilised maailmamuutjad
Enamik maailmamuutjaid on raamatus koha leidnud tänu oma positiivsetele tegudele: Eukleides kirjutas teedrajava geomeetriaõpiku, Johann Wolfgang von Goethe pärandas maailmale hulga geniaalseid ja nauditavaid teoseid, Louis Daguerre leiutas fotograafia, Mohandas Gandhi võitles rahu ja vägivallatuse eest. Kuid räägitakse ka nendest, kelle teod on jätnud maailma unustamatult koletu jälje: andetu tähelepanuotsija Herostratos põletas surematuks saamise eesmärgil maha Artemise templi, ühe vanaaja maailmaimedest; Ivan Julm hävitas Novgorodi linna ja selle 60 000 elanikku, saades eeskujuks hilisematele massimõrvaritest diktaatoritele; Osama bin Laden on oma terrorirünnakutega tekitanud paljudes inimestes suurt leina, hirmu ja ebakindlust.
Mitmetel juhtudel on raske otsustada, kas isiku silmapaistev tegu on toonud kaasa rohkem head või halba. Näiteks Ameerika avastamine Christoph Kolumbuse poolt oli ühest küljest kahtlemata positiivne saavutus, sest avardas eurooplaste maailma. Ent kaudselt põhjustas Kolumbus Ameerika põliselanike ja -kultuuri hävitamise. Walt Disney loodud joonisfilme ja fiktiivseid tegelaskujusid, mis on rõõmustanud miljoneid lapsi ja lapsemeelseid, on raske pidada mingil moel kahjulikuks. Ometi on paljud kriitikud seisukohal, et need on ülemäära naiivsed ja sentimentaalsed, propageerivad väga kitsaid arusaamasid ja ameerikalikke stereotüüpe ning kujundavad selle ahta maailmapildi järgi ka terveid põlvkondi lapsi.
Suurte ideede valguses
Üldjuhul on iga maailmamuutja seotud mingi idee, millegi leiutamise, avastamise või tegemisega. Kuid mõningail juhtudel on maailma muudetud lihtsalt keegi olles. Sel moel on ennast ajalukku kirjutanud näiteks Marilyn Monroe ja teised kindla ajastu sümbolid või ikoonid, kangelased või antikangelased oma hea või halva eeskujuga.
Raamatut lugedes ilmneb, et enamik suurkujusid on ühel või teisel moel olnud inspireeritud teistest – nähtamatu mõjutuste ahel köidab nad üksteise külge. Jospeh Listerit mõjutas Louis Pasteur. John F. Kennedyt inspireeris Martin Luther King, kes oli inspireeritud Mohandas Gandhist, keda inspireeris Lev Tolstoi, keda omakorda inspireeris Jeesus Kristus. Suurvaimude vahel on rohkesti seoseid ja mõjutused hargnevad ajaliselt mitmes suunas.
Suured isiksused on alati silma paistnud ka oma ekstreemse loomuse poolest. Paljude maailmamuutjate meeletu töötahe, püsivus ja enesekindlus muutusid monomaaniaks või egomaaniaks. Mitmed kannatasid nartsissistliku isiksusehäire (Aleksander Suur, Richard Wagner) või maniakaal-depressiivse psühhoosi all (Ivan Julm). Isaac Newton oli tuntud oma äärmuseni keeruka ja erakliku iseloomu poolest.
Michael Faraday pingutas niivõrd, et pärast esimest intensiivset vaimse aktiivsuse perioodi tabas teda ajutine hullumeelsus. Rousseau hakkas lõpuks kannatama jälitusmaania all ja surigi vaimuhaigena, justkui tõestuseks oma kuulsale ütlusele: “Inimene sünnib vabana ja siiski on ta kõikjal ahelais.”
Priit Põhjala
