“Videviku” mantlipärija eesti keeles

Ajaleht Raamat nr 44

Kunagise Põhja-Ameerika varemetel asub Panemi riik: särav pealinn Kapitoolium ja kaksteist seda ümbritsevat ringkonda. Kapitooliumi elanike oodatuimaks meelelahutuseks on iga-aastased Näljamängud: ringkondadest loosi tahtel valitud laste võitlus elu ja surma peale ülisuurel areenil televisiooni otse eetris. Mängude võitmine tähendab kuulsust ja rikkust. Kaotamine tähendab kindlat surma.

Kuueteistaastane Katniss Everdeen ei satu Näljamängudele loosiga. Ta osaleb võitluses vabatahtlikult, oma noorema õe päästmiseks. Algul näib osalemine Katnissile surmaotsusena, aga ta on varemgi ohtudega kokku puutunud ja ellujäämistung on tal juba loomuses. Et mänge võita, peab ta hakkama tegema raskeid valikuid enese ja teiste heaolu ning elu ja armastuse vahel.

Niiviisi võiks lühidalt kokku võtta tunnustatud kirjaniku Suzanne Collinsi uue romaanitriloogia “Näljamängud” esimese osa, mis kannab triloogiaga sama pealkirja. Romaani on ilmumisest alates saatnud erakordne menu: edetabelirekordid ja kirjandusauhinnad USA-s, ligi 40 keelde müüdud tõlkimisõigused ning filmileping Lionsgate Entertainmentiga.

Lätis müüdi raamatut juba esimesel päeval ligi tuhat eksemplari – see on ühe keskmise raamatu kogutiraaž Eestis. Üks praegusaja armastatumaid fantaasiakirjanikke, “Videviku” romaanisarja autor Stephenie Meyer on “Näljamänge” nimetanud üheks kõige paremaks fantaasiaromaaniks läbi aegade. Õuduskirjanik Stephen King on Collinsit esile tõstnud kui võimekat prosaisti, kes oskab lugejat algusest lõpuni pinevil hoida ning kelle stiil on nauditavalt närvekriipiv ja hoogne, terav ja kibedalt humoorikas.

Suzanne Collins on oma triloogia esimesse osasse põiminud võrdses annuses seiklusi ja romantikat, otsides nende varjus vastust ka filosoofilisematele, inimlikkust ja vägivalda puudutavatele küsimustele. Kuigi romaani tegevus toimub tulevikuriigis, võimaldavad need küsimused tõmmata ka ärevusttekitavaid paralleele meie kaasajaga.


Priit Põhjala

Minu ostukorv