Ajalugu
 Koostanud Valdo PraustViljandimaa mõisate omapäraks on arvukad 20. sajandi alguse juugend- ja heimatstiilis hooned. Seal asuvad Eesti selle stiili vaieldamatud tipud Taagepera, Väikemõisa ja Holdre. Ka Eesti üks luksuslikumaid Inglise stiilis mõisahooneid – 20. sajandi alguses püstitatud Olustvere – asub Viljandimaal.
Ligi 60 Viljandimaa mõisa kirjeldused koos põhjaliku ajalooülevaate ning vanade fotodega on kokku pannud mõisauurija Valdo Praust, kes on ka sama seeria kuue varasema raamatu –“Pärnumaa mõisad” “Läänemaa mõisad“ “Tartumaa mõisad“ jt – autor.
 |
 Laurence ReesRaamatus „Suletud uste taga” analüüsib ajaloolane Laurence Rees dramaatilisi salatehinguid, mis põhjustasid Teise maailmasõja, ja võtmetähtsusega valikuid, mida Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Roosevelt sõja ajal tegid. Raamatu aluseks on haruldased arhiivimaterjalid ja sõjas osalenud isikute tunnistused. See kütkestav lugu pajatab ühtaegu nii suurest poliitikast kui ka lahinguväljal poliitiliste otsuste tagajärgi talunute ränkadest vaevadest.
Arvustus Õhtulehes
|
 Jelena Rževskaja Erinevalt Saksa sõjaväelastest ei lubatud punaarmeelastel Teise maailmasõja ajal päevikut pidada. Mõned, nende hulgas ka sõjaväetõlk Jelena Rževskaja (s 1919), siiski söandasid seda vargsi teha. Toonaseid märkmeid on ta kasutanud oma dokumentaal- ja ilukirjanduslikes teostes, paljud aga jäid kinni tsensuuri (ja enesetsensuuri) kitsasse väravasse.
Käesolev raamat koosneb enamasti just neist mälestus- ja muljekildudest ning mõtisklustest. Selle kolmandas osas kirjeldab Adolf Hitleri otsingutes ja identifitseerimises vahetult osalenud tõlk põnevaid üksikasju, mis ta menukist „Berliin, mai 1945” (eesti keeles ilmunud 1969. aastal) ühel või teisel põhjusel välja jäid.
„Olemata diplomeeritud ajaloolane, võin ma käsitleda ainult neid ajaloosündmusi ja ühiskonnaelu ilminguid, milles ise osalesin. Käesoleva läbinisti isikliku, kuid dokumentidele tugineva raamatu peamine väärtus peaks olema selle tõetruudus,” kirjutab Jelena Rževskaja.
Arvustus Õhtulehes
|
 Koostanud Heiki PärdiKolmandas raamatus meie kauneimaist talumajadest on varasemast suuremat tähelepanu pööratud Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestile, et tasakaalustada kahe eelmise köite keskendatust Lõuna-Eestile. See samm rikastab üldpilti päris oluliselt. Harju ja Viru rannakülades kujunesid välja omapärased kapteni- ja meremehemajad, mida kõige rohkem näeb Käsmus, kuid leidub ka paljudes teistes külades. Üllatavalt palju esinduslikke taluelamuid on
1920.–1930. aastail ehitatud Hiiumaal.
Album sisaldab ligi 300 foto vanematest ja uuematest aegadest, tutvustused on lisaks eesti keelele ka saksa ja inglise keeles.
|
 Vladislav M. ZubokLäänes käibivad külma sõja tõlgendused on tavaliselt hälbinud kas Kremli pragmaatilisuse või agressiivsuse rõhutamise suunas, väidab Vladislav Zubok. Kasutades muuhulgas ka hiljaaegu avalikkusele kättesaadavaks tehtud poliitbüroo protokolle, šifreeritud telegramme, memuaare ja vestluste lindistusi, tõestab autor, et julgeolek ja võim olid Stalini ning tema järglaste esmased eesmärgid. Samal ajal näitab ta, et Nõukogude riigijuhte kammitsesid ideoloogilised dogmad ja siseriiklikud nõrkused, ühiskonna aina kasvav pettumus ning vigane majandus. Seejuures osutab Zubok, et Ameerika ohjeldamisstrateegia 1950ndatel ja 1980ndatel aastatel üksnes võimendas sõjakust Nõukogude Liidu käitumises.
„Luhtunud impeerium” on esimene raamat, mis käsitleb külma sõjaga seonduvat nii, nagu see paistis Nõukogude poolelt vaadatuna. See on lugu, mis erineb võiduka Lääne autorite loodud pildist.
Arvustus Õhtulehes
|
 Robert GravesRobert Gravesi “Kreeka müüdid” ilmus esmakordselt 1955. aastal, pälvides tiitli “Kreeka mütoloogia esimene modernne käsitlus”. Nüüdseks on teosest saanud üks klassikalise filoloogia põhitekste, mille väärtus seisneb Antiik-Kreeka jumalate ja kangelastega seotud müütide tavatult detailses kirjeldamises ning nende põhjalikus kommenteerimises.
|
 Mati KröönströmSee raamat räägib sõjaväe juhtkonnast Eesti Vabadussõjas. Kes olid värske vabariigi eest sõtta läinud ohvitserid? Milline oli nende taust, erinevate väeliikide probleemid või näiteks suhted sõduritega? Kes juhtisid vastaste vägesid? Raamat heidab valgust mitmetele Eesti Vabadussõja seni vähe uuritud küsimustele.
Ajaloodoktor Mati Kröönström on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Peamisteks uurimisvaldkondadeks on Vabadussõda ja rahvusliku ohvitserkonna kujunemine.
|
 Bogdan MusialNõukogude Liit olevat olnud rahumeelne maa, kui Hitleri Wehrmacht seda 22. juunil 1941 laial rindel ründas Nii kinnitas kommunistlik propaganda ja nii räägitakse vahel tänaseni. Tegelikult viis Stalin − nagu Hitlergi − ellu tohutu relvastumisprogrammi ning seadis endale juba 1920. aastail kindla eesmärgi tungida kallale Lääne-Euroopale, hõivata Saksamaa. Esimest korda kirjeldab saksa-poola ajaloolane Bogdan Musial uusimate arhiivileidude valguses Kremli tollaseid sõjaplaane, millest tulenes bolševistliku riigi kogu sise- ja välispoliitika.
|
 Merike JürjoKogumik “Eestlane – sõdur” annab nii sõnas kui ka pildis ülevaate eesti sõdurist 20. sajandil. Selle sajandi jooksul sõdisid eesti mehed Euroopas, Aafrikas ja Aasias ning läksid vaenlasele vastu ka oma kodumaa pinnal. Milline ta siis oli, see eesti sõjamees? Vapper ja visa, kanget eesti jonni täis. Vähenõudlik, aga leidlik. Iseseisev ja algatusvõimeline. Väärikas ja sirgeseljaline, kuid ka kaval. Truu ja vahetevahel hulljulge, millest annavad märku nii mõnegi sõjamehega seotud uskumatud legendid.
|
 Seppo ZetterbergEestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. Seppo Zetterbergi „Eesti ajalugu“ on üldkäsitlus, mis hõlmab neid kõiki. See mahukas ühtede kaante vahele surutud raamat on kõige kaasaegsem raamat Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani. Peale teksti ja illustratsioonide väärib eraldi esiletõstmist ulatuslik kasutatud kirjanduse nimekiri, mis näitab, et kirjutamisel on arvestatud kõige uuemate uurimustööde tulemusi ja peale ammu tuntud faktide on siin ka palju uut. „Eesti ajalugu“ on ainulaadne raamat ning suurtöö, mis on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele.
Seppo Zetterberg on Jyväskylä Ülikooli üldajaloo professor. Juhtis aastatel 1994–1996 Soome Instituudi Eesti esindust ning on kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti kohta. „Eesti ajaloo“ esmatrükk ilmus Soomes 2007 ning käesolev tõlge on tehtud põhjalikult ümbertöötatud ja täiendatud käsikirja põhjal.
Arvustus Eesti Päevalehes
Arvustus Õhtulehes
|
 Norman DaviesII maailmasõjast on kirjutatud lõputult palju raamatuid. Norman Davies on üks maailma tunnustatumaid ajaloolasi, kes on spetsialiseerunud Euroopa ajaloole. Paljude kriitikute sõnul on „Euroopa sõdib“ kõige tasakaalustatum II maailmasõja raamat, mis iial kirjutatud. Meie jaoks on raamat tähtis ka seetõttu, et Davies muutis lääne lugeja jaoks mõistetavaks ka meie piirkonda tabanud kannatuste tähtsuse. Davies kommenteerib põhjalikult maailmasõja sündmusi kõigil Euroopa rinnetel ning pakub välja ka hulga kirjandust, filme, muuseume ning muid allikaid, mis räägivad täpsemalt erinevatest sõja osadest. Kahtlemata üks tähtsamaid tänavu ilmuvaid ajalooraamatuid, bestseller paljudes riikides.
Arvustus Õhtulehes
|
 Rodney CastledenSelles raamatus on juttu rohkem kui sajast isikust, kelle teod on märkimisväärselt mõjutanud teiste inimeste elusid ja maailma ajaloo kulgu. Nende hulgas on valitsejaid, leiutajaid, teadlasi, kirjanikke, kunstnikke, filosoofe, maadeavastajaid, sportlasi, meelelahutajaid ja isegi kurjategijaid antiikajast tänapäevani – Egiptuse esimese püramiidi kavandajast Imhotepist islami terrorijuhi Osama bin Ladenini, kreeka leiutajast Archimedesest tarkvaralooja Bill Gatesini. Suurkujude elulugusid illustreerivad joonistused ja fotod.
|
 Pete Earley2000. aasta sügisel kadus New Yorgis jäljetult ÜRO juures töötav Vene delegatsiooni diplomaat. Mõni kuu hiljem selgus, et talle on pakutud USA-s asüüli ja puhkes diplomaatiline skandaal. Selgus, et diplomaat Sergei Tretjakov oli tegelikult Vene Välisluureteenistuse SVR polkovnik, kõrgeima auastmega Vene spioon USA-s. Tretjakov ehk „Seltsimees J“ koordineeris Vene luure tööd, värbas uusi agente ja andis aru otse Moskvale. Viimased aastad oli Tretjakov FBI topeltagent ning tema antud informatsiooni peetakse USA luure viimaste aastakümnete suurimaks töövõiduks. FBI ja CIA keeldusid aastaid tema kohta mingit infot jagamast, kuid nüüd otsustas ta ise oma loo ära rääkida.
Arvustus Õhtulehe raamatublogis
|
 William E. DealSee on mahukaim eales eesti keeles ilmunud ülevaade Jaapani ajaloost.
William E. Deali raamat käsitleb Jaapani ajalugu peamiste valdkondade kaupa, rääkides nii sõjandusest, eluolust, usunditest, kultuurist, kunstist ja arhitektuurist tehnikast jt teemadest. Teksti saadavad rohked illustratsioonid, fotod ja kaardid. Ammendav teatmeteos Jaapani ajaloost.
Arvustus Õhtulehe raamatublogis
|
 Tõnu Tammearu1924. aastal asendati mõned Tallinna lähiliikluse aururongid elektrimootorrongidega ja nii sündis Baltimaade esimene elektriraudtee. Aastate jooksul on elektriraudteel nähtud erinevaid mootorvaguneid, trofeeronge, Riias ehitatud elektrironge, akuronge, palju erinevat tehnikat, jaamahooneid ja inimesi.
Käesolev raamat annab ülevaate elektriraudtee ajaloost Eestis läbi erinevate ajastute, alates 1920. aastatest kuni kaasajani. Haruldastel fotodel peegeldub nostalgiliselt kunagine eluolu ja ühe transpordiliigi areng. Tekst on eesti ja inglise keeles.
|
 Tore JansonMilline oli elu antiikajal? Millisena inimesed ise end toona nägid? Mille järele nad igatsesid, mida püüdsid vältida, mille üle uhkust tundsid, mida häbenesid? “Roomlased ja roomlannad. Elu antiikajal” kõneleb Rooma inimeste eludest, eeskätt roomlaste endi kirjutatule tuginedes. Sageli on kirjutajad olnud mehed, kes räägivad mõjukatest meestest, ent juttu tuleb ka värvika loomusega naistest, lastest ja orjadest. See tore ajaviiteraamat on mõeldud kõigile huvilistele, ka neile, kel pole antiikajast mingeid eelteadmisi.
|
 Koostanud Hanno TalvingVanade vallamajade saatus on olnud erinev – nii mõnedki väärikad hooned on vallavalitsuste kasutuses tänaseni, osa täidab muid ühiskondlikke ülesandeid, paljudest on saanud elamud, kuid suur osa neist on hävinenud.
Kindlasti võib nõustuda väitega, et poole sajandi pikkune omavalitsuskogemus oli see pinnas, millelt 1918. a sai sündida Eesti riiklus. Nõnda oli selles täita oma roll ka vallamajadel. Just neis hooneis õppis eestlane valima esindajaid, määrama makse, koostama eelarvet, majandama valla elu ning kaaluma tõde ja õigust.
Album „Eesti vallamajad“ sisaldab üle 200 foto, tutvustused on lisaks eesti keelele ka inglise ja saksa keeles.
|
 Heiki PärdiElamu areng kajastab kõige paremini mõtteviisi ja elulaadi muutumist. Maarahva kujunemine moodsaks eesti rahvuseks peegeldub selgesti meie rahvapärases ehituskunstis. Vanade rehemajade asemel hakkasid tooni andma moodsad euroopalikud taluhooned. Neist kõige silmapaistvamad olid jõukamate ja uuendusmeelsemate talude suured esinduslikud elamud – häärberid. Riigikorra vahetumiste kiuste on suur osa häärbereid tänaseni säilinud. Käesolev album, mis sisaldab üle kahesaja foto vanematest ja uuematest aegadest, on parandatud ja täiendatud kordustrükk 2005. aasta ülipopulaarsest väljaandest.
|
 Koostanud Valdo PraustPärnumaa mõisad on olnud üsna vähetuntud ning jäänud teiste maakondade varju. Paljud sealsetest mõisahoonetest olid tagasihoidlikud, kuid oli ka arvukalt esinduslikumaid lossitaolisi hooneid. Paraku on suur osa nendest kas hävinud või ümber ehitatud ning neist saab ettekujutuse vaid vanade fotode abil.
Ligi 50 Pärnumaa mõisa kirjeldused koos põhjaliku ülevaate ning ajalooliste fotodega on kokku pannud mõisauurija Valdo Praust, kes on ka varemilmunud raamatute “Saaremaa mõisad” “Läänemaa mõisad“ “Tartumaa mõisad“ autor.
|
 Koostanud Ants Hein“Eesti mõisad” on Andres Tali kujunduses valminud pildialbum, mis koostatud vanade fotode ja postkaartide põhjal. Raamatus on üle 200 pildi erakollektsionääridelt ja erinevaist muuseumifondidest. Pildiallkirjad on eesti, saksa ja inglise keeles. Lisatud on register ja Eesti mõisate kaart.
Käesolev raamat on parandatud ja täiendatud kordustrükk 2002. aastal esmakordselt ilmunud suurt populaarsust kogunud raamatust.
|
|
|
 AS TänapäevPärnu mnt. 20, Tallinn 10141 Tel: +372 6691 890 Faks: +372 6691 891 E-mail: tnp@tnp.ee
|
