Ajalugu
 Thor Heyerdahl 1947. aastal sooritasid Thor Heyerdahl ja tema viis kaaslast parvel revolutsioonilise ja julge retke, mis sai tuntuks Kon-Tiki ekspeditsioonina. Heyerdahl tahtis tõestada, et Polüneesia võisid asustada Lõuna-Ameerika indiaanlased, kes kasutasid transpordivahendina balsaparvi. Kõik muu on ajalugu – lugu 101 ööpäevaga avamerel läbitud 8000 kilomeetrist ning kuueliikmelisest meeskonnast, kes saavutas võimatu. Kon-Tiki ekspeditsioon (esmakordselt avaldatud 1948. aastal) on suurepärane jutustus sellest retkest. Raamat sai üheks 20. sajandi suurimaks bestselleriks ning on tõlgitud enam kui 70 keelde.
 |
 Antony Beevor Teine maailmasõda algas 1939. aasta augustis Mandžuuria piiril ja lõppes sealsamas täpselt kuus aastat hiljem Nõukogude invasiooniga Põhja-Hiinasse. Sõda Euroopas tundus olevat täielikult eraldatud sõjast Vaiksel ookeanil ja Hiinas, siiski olid maakera vastaskülgedel toimunud sündmustel tõsised tagajärjed. Oma tõeliselt ülemaailmse ulatusega on see ajaloo suurim katastroof mõjutanud järeltulevaid põlvkondi ja nende arusaamu enam kui ükski teine konflikt.
Antony Beevori varasemad raamatud „Stalingrad“, „Berliin 1945“ ja „D-Päev“ on saanud bestselleriteks üle maailma, need on ilmunud enam kui 30 keeles ja müüdud üle viie miljoni eksemplari. Kasutades kõige uuemaid akadeemilisi uurimusi ning kirjutades selgelt ja osavõtlikult, maalib Beevor tervikpildi haarava jutustusega, mis ulatub Põhja-Atlandist kuni Vaikse ookeani lõunaosani, lummetuisanud stepist kuni Põhja-Aafrika kõrbe ja Birma džunglini, SS Einsatzgruppe’deni piirimaadel, karistuspataljonidesse arvatud Gulagi vangideni ja Hiina-Jaapani sõja kirjeldamatute julmusteni.
Beevor on Kenti ja Bathi ülikooli audoktor ning Birkbecki kolledži ja Kenti ülikooli külalisprofessor.
Käesolev raamat on teine köide kahest köitest.
|
 Derry Nairn Õhus on tunda revolutsiooni hõngu. 2011 oli Lähis-Idas, Euroopas, Ameerikas ja mujal ülestõusude aasta. Kuid tegu pole millegi ennenägematuga. Ajalugu pakub meile rikkalikult näiteid rahva võimu kehtestamise kohta. Hõlmates sündmusi Spartacuse kuulsast ülestõusust Rooma vastu 73. aastal eKr kuni 2011. aasta araabia kevadeni, viib „Viva la revolution!” meid teekonnale läbi paljude sajandite ja maailmajagude, uurides 30 revolutsiooni lugu. Need revolutsioonid on loonud globaalseid suurjõude, raputanud impeeriume, toonud lõpu tagakiusamisele, kaotanud sotsiaalsed klassid, pannud aluse maailma esimesele mustanahaliste riigile ning sünnitanud kultuure, ideoloogiaid ja iidoleid.
Derry Nairn on ajaloolane ja vabakutseline kirjanik, Suurbritannia olulisima ajalooteemalise ajakirja History Today kaasautor.
|
 Henriku Liivimaa kroonika käsitleb eestlaste ja liivlaste ristiusustamist 12. sajandi lõpust Eesti alade täieliku vallutamiseni 1227. aastal, olles kohaliku ajaloo vanima kroonikana tähtsaim allikas muistsete eestlaste vabadusvõitluse kohta. Käesolevas väljaandes on nüüdisajastatud tõlget ja eessõna ning täiendatud kommentaare.
See raamat on 2005. aastal ilmunud väljaande parandatud ja täiendatud trükk.
|
 Pekka Kauppala Milline oli Soomest Nõukogude Liidule ja Saksamaale välja antud inimeste saatus? Mitmed varem salastatud arhiivimaterjalid Venemaal, Saksamaal, Eestis ja Soomes paljastavad, millistesse tingimustesse Punaarmee sõjavangid, hõimusõdurid, ingerisoomlased, eestlased ja vangi langenud sakslased sattusid. Kuidas nad suutsid üle elada stalinistliku hirmuvalitsuse ja milliseks kujunes nende elu hiljem? Esile tõusevad eriti Kristjan Palusalu ja kindral Vlassovi propagandaülema Mileti Zõkovi traagilised lood.
Pekka Kauppala (snd 1961) on ajaloodoktor, Vene ajaloo ja poliitika ekspert, kes on väga hästi kursis ka Saksa ja Eesti ajaloo ning poliitikaga.
|
 Keith Lowe Teise maailmasõja järel vajus Euroopa kaosesse. Maad olid laastatud, terved linnad maatasa tehtud ja üle 35 miljoni inimese tapetud. Suuremas osas Euroopast olid institutsioonid, mida peame tänapäeval enesestmõistetavateks – politsei, ajakirjandus, transport, omavalitsused ja riigi valitsus – kas täiesti puudu või end lootusetult kompromiteerinud. Kuritegevus kasvas taevakõrgusse, majandused varisesid kokku ning Euroopa inimesed vaevlesid näljahäda piiril.
Sõjajärgseid aastaid käsitlevas läbimurdelises uurimuses kirjeldab Keith Lowe kontinenti, kus endiselt märatseb vägivald, kus suured rahvarühmad pole veel leppinud tõsiasjaga, et sõda on lõppenud. Ta visandab pildi konflikti päranduseks olnud väärdunud moraalist ja kustutamatust kättemaksuihast. Ta kirjeldab etnilisi puhastusi ja kodusõdasid, mis pöörasid pea peale tavaliste inimeste elu Läänemerest Vahemereni, ning uue maailmakorra loomist, mis tõi vapustatud kontinendile viimaks stabiilsuse. Nagu Lowe näitab, eksisteerisid need teemad kogu Euroopas – nii idas kui ka läänes.
Kaheksas keeles originaaldokumentidel, intervjuudel ja teaduskirjandusel põhinev „Metsik manner“ on aken põgusasse kaootilisse perioodi Teise maailmasõja lõpu ja külma sõja alguse vahel. See on antud perioodi ajaloo esimene ulatuslik käsitlus.
Keith Lowe on töötanud enam kui kümme aastat ajalooteoste kirjastajana, kuid nüüd pühendunud täielikult kirjutamisele ja ajaloouurimisele. Ta on Teise maailmasõja tunnustatud autoriteet, kes esineb sageli televisioonis ja raadios nii Suurbritannias kui ka Ameerika Ühendriikides. Lowe´ sulest on ilmunud kriitikute tunnustuse pälvinud teos „Inferno: The Devastation of Hamburg, 1943“.
|
 Wolfgang RugeSakslane Wolfgang Ruge (1917–2006) sai kommunistliku meelsuse kaasa kodunt. Kui Saksamaal tulid 1933. aastal võimule natsid, põgenes ta „tõotatud maale” Nõukogude Liitu – Moskvasse.
1941. aastal küüditati poliitemigrant Ruge Kasahstani ja mobiliseeriti seal niinimetatud tööarmeesse – metsatööle Põhja-Uurali vangilaagris. Kodumaale naasta õnnestus tal alles aastal 1956.
Selles raamatus jutustab Wolfgang Ruge keerulisest ja ohtlikust elust Moskvas 1930. aastate teisel poolel ning meenutab küüditamise, sunnitöö ja asumiselolekuga seostuvaid õudusi, kuid nendib, et sõprust ja armastust kogeti ka neis lootusetuna näivates oludes. Ühtlasi räägib autor avameelselt oma kahtluste tärkamisest, siseheitlustest ja vaadete valulikust muutumisest.
|
 Valdo PraustMõisa-ajastu lõpul, 20. sajandi algul oli Eestis kokku üle 1250 peamõisa. Säilinud on neist umbes kolmandik. Just nendele keskendubki käesolev üle 600 fotoga illustreeritud raamat.
Erinevalt ajalooliste fotodega mõisaraamatutest on selles raamatus esitatus võimalik veenduda ka oma silmaga. Kõik mõisad on esitatud järjekorras, mis võimaldab neid samas järjestuses ka külastada: teekond algab Tallinnast Glehni lossist ning läbib päripäeva siksakitades ajalooliste maakondade kaupa kogu Eesti. Mõisate ülesleidmise hõlbustamiseks reisil on nende kirjeldustele lisatud QR-koodiga, mis viitab mõisa geograafilisele asukohale Google Mapsi rakenduses.
|
 Heiki Pärdi19. saj keskpaigast algas aeg, mil Eesti arenes traditsioonilisest keskaegsest talurahvamaast moodsaks ühiskonnaks koos kõigi sellest tulenevate muutustega elulaadis ja mõtteviisis. Ka elumaja ise muutus millekski palju enamaks kui lihtsalt peavarjuks – sellest sai üks tähtsamaid staatusesümboleid. Selles rohkete fotode ja joonistega illustreeritud raamatus vaatlebki etnoloog-kultuuriajaloolane Heiki Pärdi läbi elumaja arengu ka tolleaegses ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi.
|
 Antony BeevorTeine maailmasõda algas 1939. aasta augustis Mandžuuria piiril ja lõppes sealsamas täpselt kuus aastat hiljem Nõukogude invasiooniga Põhja-Hiinasse. Sõda Euroopas tundus olevat täielikult eraldatud sõjast Vaiksel ookeanil ja Hiinas, siiski olid maakera vastaskülgedel toimunud sündmustel tõsised tagajärjed. Oma tõeliselt ülemaailmse ulatusega on see ajaloo suurim katastroof mõjutanud järeltulevaid põlvkondi ja nende arusaamu enam kui ükski teine konflikt.
Antony Beevori varasemad raamatud „Stalingrad“, „Berliin 1945“ ja „D-Päev“ on saanud bestselleriteks üle maailma, need on ilmunud enam kui 30 keeles ja müüdud üle viie miljoni eksemplari. Kasutades kõige uuemaid akadeemilisi uurimusi ning kirjutades selgelt ja osavõtlikult, maalib Beevor tervikpildi haarava jutustusega, mis ulatub Põhja-Atlandist kuni Vaikse ookeani lõunaosani, lummetuisanud stepist kuni Põhja-Aafrika kõrbe ja Birma džunglini, SS Einsatzgruppe’deni piirimaadel, karistuspataljonidesse arvatud Gulagi vangideni ja Hiina-Jaapani sõja kirjeldamatute julmusteni.
Käesolev raamat on esimene köide kahest köitest.
|
 Norman NaimarkAlates 1930. aastatest kuni oma surmani 1953. a lasi Jossif Stalin hukata enam kui miljon oma riigi kodanikku. Veel mitut miljonit tabas sunnitöö, asumisele saatmine, nälg, verised massimõrvad, vahistamised ja ülekuulamised Stalini käsilaste poolt. "Stalini genotsiidid" on nende kuritööde õõvastav lugu. Raamat väidab, et Stalini režiimi ajal 1930ndail aastail toimunud jõhkrad tapmised olid tõepoolest genotsiidiaktid ning et nende taga oli Nõukogude diktaator isiklikult.
|
 Gisela Graichen ja Rolf Hammel-Kiesow koostöös Alexander Hessega"Hansa Liidu ajalugu" on põhjalik ja ohtralt illustreeritud sissevaade keskaja Euroopa olulisimasse majandus- ja poliitilisse ühendusse Hansa Liitu, mille ideed vabakaubandusest ja piiriülesest koostööst olid omast ajast sajandeid ees. Raamatus käsitatakse Hansa Liitu Euroopa ajaloo olulise osana, tulevikku suunatud keskaegse majandusorganisatsioonina, mille tundmine on Euroopa kujunemise mõistmiseks vältimatu. Muu hulgas tutvustatakse raamatus Hansa Liidu liikmeslinnasid (ühenduse kõrgajal kuulus neid sinna üle kahesaja) ja rikaste hansakaupmeeste igapäevaelu (rikkaimad neist laenutasid raha isegi kuningatele), Saksa Hansa ülevõimu, mis oli saavutatud raha ja kasuahnuse abil, ja hansaaegset laevandust kogedest piraatluseni. Omajagu tähelepanu pööratakse Hansa Liidu rollile Liivimaal – nüüdses Eestis ja Lätis – ning selle lähiümbruses, samuti Eesti hansalinnadele.
|
 Erwin Rommel„Jalavägi ründab” ilmus esimest korda 1937. aastal. Rommel kirjeldab siin noore jalaväeohvitseri pilguga oma elamusi ja kogemusi Esimese maailmasõja arvukates lahingutes. See teos on tänini silmapaistev jalaväelahingu õpperaamat.
Erwin Rommel sündis 1891. aastal Saksamaal Württembergis. Ta astus sõjaväkke 19-aastaselt ja oli Esimese maailmasõja puhkedes juba leitnant. 1914. aastal läks ta 6. Württembergi jalaväerügemendi koosseisus leitnandina Läänerindele. 1915. aastal sai temast Württembergi mägipataljoni kompaniijuht. 1917. aastal juhtis Rommel üksust siis Saksa Alpikorpuse koosseisus tegutsevas Württembergi mägipataljonis, tehes kaasa 12. Isonzo lahingu ning jälitades vaenlast üle Tagliamento ja Piave jõe. 1918. aastal viidi ta üle Generalkommando z.b.V. 64 staapi, kus ta teenis sõja lõpuni. Teises maailmasõjas ülendati Erwin Rommel feldmarssaliks ja temast sai üks Saksamaa tuntumaid väejuhte. Rommeli Aafrika korpuse võitlustest on kirjutatud arvukalt uurimusi.
|
 Koostanud Valdo Praust Võrumaa tänini säilinud mõisad näivad Eesti ühed tagasihoidlikumad, sest seal on erakordselt palju väärtuslikke ehitisi hävinud; vahel on häving olnud nii põhjalik, et neist on kustunud isegi mälestus. Autori jaoks olid väga põnevateks leidudeks tänaseks hävinud Sõreste, Kärgula ja Vaabina suurejoonelised mõisahooned, mida varasemas kirjanduses pole praktiliselt üldse kajastatud. Käesolevas Väikese mõisaraamatute sarja eelviimases raamatus on 145 ajaloolist fotot nii Võrumaa kadunud kui ka tänase päevani püsivatest kuulsatest mõisatest.
|
 Koostanud Ants Hein“Eesti mõisad” on Andres Tali kujunduses valminud pildialbum, mis koostatud vanade fotode ja postkaartide põhjal. Raamatus on üle 200 pildi erakollektsionääridelt ja erinevaist muuseumifondidest. Pildiallkirjad on eesti, saksa ja inglise keeles. Lisatud on register ja Eesti mõisate kaart.
Käesolev raamat on parandatud ja täiendatud kordustrükk 2002. aastal esmakordselt ilmunud suurt populaarsust kogunud raamatust.
|
 Béla LiptákUngari 1956. aasta revolutsioonis osalenud autor meenutab raamatus "35 päeva" neid oktoobri- ja novembripäevi, mil ungarlased lootsid ülestõusuks ühinedes pääseda Nõukogude Liidu haardest ja taastada täielikult oma sõltumatus. Tegu ei ole kronoloogilise ajalooraamatuga, vaid väga vahetu ja isikliku mälestusteraamatuga, kus kirjeldatakse toonast entusiasmi, lootuse ja lootusetuse kiiret vaheldumist, ühe revolutsiooni köögipoolt.
|
 Einar SandenLevinud stereotüübi kohaselt oli KGB spioon mõni täiesti märkamatu tegelane, hall tüüp, kelle nägu, saati siis veel tegemised kellelegi kunagi meelde ei jäänud. Ent mitte alati.
Juhan Tuldava oli kõigiti tähelepandav isik. Eesti Vabariigi diplomaadi poeg, tuntud Välis-Eesti aktivist, silmapaistev keeleteadlane, õppejõud, kateedrijuhtaja... ning KGB spioon. Nagu Einar Sanden temast kõneleva raamatu eessõnas kirjutab, oli "...Juhan Tuldava nime kandev Tartu ülikooli dotsent kõige andekam ja suurema potentsiga oma rahvuse reetur-spioon, keda me seniajani tunneme. Tema tegevuse tagajärjel tekkinud kahjude suurus aastatel 1942–1963 eesti rahvale nii inimelude kaotuses kui ka kõiges muus ei ole umbkaudseltki määratletav."
Einar Sandeni "Mitme näo ja nimega" ilmub Eestis esimest korda, niisama mitmenäolise teosena kui selle pealkiri, sest niivõrd kirev on selle peategelase elu ning tegevus, et kangesti tahaks seda ilukirjanduseks, fiktsiooniks pidada, ent nii see siiski pole. See on tõene lugu ühest tähelepandavast spioonist.
Einar Sanden (Fred-Einar Ein) sündis Tallinnas 8. septembril 1932 ohvitseri perekonnas. Alates septembrist 1944 elas ta mitmel pool Lääne-Euroopas, peamiselt Walesis ja Kataloonias. Sanden suri 2007. aastal Cardiffis.
Arvustus Õhtulehe raamatublogis
|
 Seppo ZetterbergEestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. Seppo Zetterbergi „Eesti ajalugu“ on üldkäsitlus, mis hõlmab neid kõiki. See mahukas ühtede kaante vahele surutud raamat on kõige kaasaegsem raamat Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani. Peale teksti ja illustratsioonide väärib eraldi esiletõstmist ulatuslik kasutatud kirjanduse nimekiri, mis näitab, et kirjutamisel on arvestatud kõige uuemate uurimustööde tulemusi ja peale ammu tuntud faktide on siin ka palju uut. „Eesti ajalugu“ on ainulaadne raamat ning suurtöö, mis on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele.
Raamatu uues trükis on täiendatud indeksit ja parandatud mõningaid pisivigu, kuid need pole ainsad muudatused - tegemist on poolpehmes köites variandiga, mis on pisut väiksemas formaadis kui varasem kõvas köites ja ümbrispaberiga trükk (vana oli 168 x 240 mm, uus on 147 x 215 mm). Seetõttu on raamat palju mugavamalt käsitsetav ning õhuke kaetud paber pakub ka parema kvaliteediga fotosid. Mahtu aga ei ole muudetud - 672 lehekülge tähendab täpselt sama sisu. Raamat on ligi kolmandiku odavam kui ümbrispaberis variant.
|
 Koostanud Hanno TalvingVanad fotod ja tutvustavad tekstid kirjeldavad Eestis kuni 1940. a püstitatud koolimaju. Siin esindatud 285 hoone käekäik iseloomustab Eesti vanade koolimajade saatust laiemalt: üle kolmandiku neist on hävinud või seisab kasutuseta, umbkaudu kolmandiku funktsioon on muutunud, kuid ülejäänud on need õnnelikud paigad, mis saavad koolina tegutseda tänapäevalgi.
Erinevalt samas sarjas ilmunud „Eesti taluhäärberitest“, „Eesti mõisatest“ jt on raamat ainult eesti keeles.
|
 Koostanud Rutt HinrikusSelles raamatus on üheksateistkümne toona veel poisieas mehe mälestused Saksa okupatsioonist ja Teisest maailmasõjast. Seega on eelistatud pigem laste, mitte meeste mälestusi sõja-aastaist: mälupildid on nähtud noorte silmadega, kuigi kirja on need pandud kümneid aastaid hiljem.
Tekstid on valitud Ühenduse Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatud eluloovõistlustele „Minu elu Saksa ajal” ja „Sõja mõjud minu ja minu lähedaste elus” meenutuste hulgast. Kahele võistlusele laekus kokku üle 350 töö, 2006. aastal ilmus nende põhjal valik naiste mälestusi „Sõja ajal kasvanud tüdrukud”. Käesolevat raamatut võib vaadata ka kui eelneva mälestustevaliku järge.
|
|
|
 AS TänapäevPärnu mnt. 20, Tallinn 10141 Tel: +372 6691 890 Faks: +372 6691 891 E-mail: tnp@tnp.ee
|
