Välismaa ilukirjandus
 Lewis CarrollEestis on Lewis Carroll (Charles Lutwidge Dodgson, 1832–1898) eeskätt tuntud raamatu „Alice Imedemaal" autorina.
Ingliskeelses maailmas on peaaegu niisama kuulus tema nonsensspoeem ehk absurdiballaad "Snargijaht" (1876), mis võrratu huumoriga kirjeldab uskumatu meeskonna võimatut reisi, et leida kujuteldamatu olend.
Selle kohta, kes või mis on Snark ja mida kujutab "Snargijaht", on hüpoteese püstitatud juba 134 aastat. Nimekiri on pikk (hingeõndsus, jõukus, kirikukonflikt, surm, naise orgasm, põhjanaba, tiisikus, üks kurikuulus kohtuprotsess, vivisektsioon, õnn ...). Carroll ise vastas korduvatele küsimustele enamasti: "Ma ei tea."
Paralleelselt inglise- ja eesti keelne raamat on varustatud kommentaaridega, autori eessõna ja tõlkija järelsõnaga.
 |
 M.C. BeatonLochdubhi linna kolib koos oma sabassörkijast mehega ideaalne koduperenaine Trixie Thomas. Uustulnuk veenab kiiresti kohalikke daame valmistama madala kolesterooliga toite, keelama tubaka ja tegelema linnuvaatlusega ning peagi on linna mehed loomulikult tagajalgadele aetud. Ning Hamish Macbeth peab oma hingehädade kõrval lahendama täiusliku naise salapärase mürgitamisjuhtumi.
M. C. Beaton, kodanikunimega Marlon Chesney , on üks kaasaja populaarsemaid Šoti krimikirjanikke. Käesoleva raamatusarja peategelane on konstaabel Hamish Macbeth. Varem on eesti keeles ilmunud raamatud “Teenijanna surm”, “Klatšimoori surm”, “Kaabaka surm”, “Uustulnuka surm” ja “Laimukirjade läkitaja surm”.
|
 Erich Maria Remarque„Läänerindel muutuseta” on kindlasti üks ajaloo kuulsamaid sõjavastaseid romaane. See on ühe „tundmatu sõduri” jutustus Flandria kaevikutest Esimese maailmasõja päevilt, milles kajastuvad sõjaaja koledused, elu tule all, lõputu ootamine kaevikutes ja võõrdumine kodustest. Kuigi sõdurite mällu talletuvad ka mõned eredamad sündmused, ei ole selles loos siiski heroismi ega seiklusvaimu, vaid ainult sügav reedetuse ja kibestumuse tunne, mis varjutab iga sõja läbi teinud põlvkonna elu.
|
 Becca FitzpatrickÜkski koolivend polnud kunagi suutnud Norat võluda, ükskõik kui palju tema sõbranna Vee selle nimel ka pingutas. Seda hetkeni, kui saabus Patch. Patchi naeratus ja pilk, mis Norast justkui läbi vaatas, tõmbas teda kõigest hoolimata poisi poole.
Kuid pärast mitut hirmuäratavat vahejuhtumit pole Nora enam kindel, keda usaldada. Tundub, nagu oleks Patch alati seal, kus
Noragi, ning teaks temast rohkem kui keegi teine. Nora ei suuda otsustada, kas langeda Patchi käte vahele või põgeneda.
Ja kui tüdruk püüab hingepõletavatele küsimustele vastuseid leida, selgub iga sammuga, mis tõele lähemale viib, et see tekitab temas veel suuremat rahutust. Nora leiab end keset iidset lahinguvälja surematute ja langenute vahel ...
|
 Kurt VonnegutVananev kirjanik Kilgore Trout, üks Vonneguti lemmiktegelasi avastab oma õuduseks, et keegi Kesklääne autokaupmees võtab tema väljamõeldisi tõena. “Tšempionide eine” on tapvalt lustlik satiiriline lugu sõjast, seksist, rassismist, edust, poliitikast, Ameerika saastatusest ning meenutab lugejale, kuidas näha tõde.
Kurt Vonnegut on üks väheseid Ameerika kirjanduse suurmeistreid, selline, kelleta Ameerika kirjandus kui selline oleks oluliselt vähem väärt kui praegu. Ta sündis Indianapolises, Indianas 11. novembril 1922. Elu lõpuperioodil elas Vonnegut New Yorgis koos oma naise, kirjaniku ja fotograafi Jill Krementziga.
|
 Suzanne CollinsKõigile raskustele vaatamata võitis Katniss Näljamängud. Tema ja Peeta on imekombel ikka veel elus. Katniss peaks tundma kergendust ja olema õnnelik, sest lõpuks on ta ju naasnud oma perekonna ja vana sõbra Gale’i juurde. Ometi ei laabu miski nii, nagu Katniss sooviks. Gale hoiab temast eemale. Peeta on talle täielikult selja pööranud. Ja lisaks levivad kuuldused ülestõusust Kapitooliumi vastu – ülestõusust, mille alustamisele võisid Katniss ja Peeta kaasa aidata.
Eneselegi ootamatult on Katniss süüdanud leegi, mida ta kardetavasti lämmatada ei suuda ... ja võib-olla ei tahagi. Selleks ajaks, kui Katniss ja Peeta peavad suunduma Kapitooliumi julmale võidutuurile Panemi ringkondades, on panused kõrgemad kui kunagi varem. Katnissil ja Peetal tuleb ühegi kahtlusevarjuta tõestada, et nad on endiselt teineteisesse kõrvuni armunu, vastasel juhul on tagajärjed kohutavad.
“Näljamängude” triloogia teises raamatus “Lahvatab leek” jätkab Suzanne Collins Katniss Everdeeni lugu, pannes teda proovile rohkem kui varem ... ja üllatades lugejaid igal sammul.
Arvustus Õhtulehes
Arvustus portaalis Lastekas.ee
|
 Robert van GulikKohtunik Di peab 699. aastal lahendama Puyangi ringkonnas kaks mõrvajuhtumit. Iga-aastasel draakonipaatide võidusõidul sureb trummilööja ning leitakse ka teenijatüdruku surnukeha. Juhtumiga on seotud julm Jõejumalanna ning müütiline keisri pärl.
Robert Hans van Gulik (1910–1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, üks Tangi dünastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid.
Kirjastus Tänapäev on samas sarjas varem avaldanud raamatud “Hiina kellamõrvad”, „Hiina naelamõrvad“, “Hiina kullamõrvad”, “Hiina järvemõrvad”, “Lakksirm”, “Kohtunik Di töötab”, „Kummitused kloostris“, „Templiviirastus“ ning „Pärlikee ja pudelkõrvits“.
|
 John Irving Indias reportaaži tehes saab New Yorgi ajakirjanikust Patrick Wallingfordist tahtmatult tema enda loo peategelane, kui lõvi sööb ära ta vasaku käe. Bostonis aga ootab tuntud kirurg kannatamatult võimalust teostada riigi esimene käesiirdamine. Ent mis saab siis, kui käedoonori naine nõuab käe külastamisõigust?
John Irving (sündinud John Wallace Blunt, Jr.) on sündinud 2. märtsil 1942. Suurem tuntus kirjanikuna tuli 1978. aastal seoses „Garpi maailma” ilmumisega, enne seda oli ta avaldanud juba kolm romaani. Eesti keeles on temalt varem avaldatud „Veemeetodimees”, „Garpi maailm”, „Siidrimaja reeglid”, „Lesk üheks aastaks”, „Kuni ma su leian”.
|
 James MayPopulaarse telesaate Top Gear saatejuht James May arutleb ekraanilt tuttavas humoorikas ja iroonilises stiilis kõige autodega seonduva üle.
Aga loomulikult ei piira ta end ainult automaailmaga, vaid teeb sujuvalt hüppeid hoopis muudele teemadele: prantslaste pentsikutest kommetest austraallaste duši all laulmiseni, Jeremy Clarksoni käitumisest vabalt kasvatatud kanade munade ja selleni, mis juhtuks, kui Honda hakkaks külmkappe valmistama.
Arvustus Õhtulehes
|
 M.C. BeatonKaunist Lochdubhi linna tabab ootamatu õelusepuhang arvukate laimukirjade näol. Asi teeb surmava pöörde, kui kohalik postkontoripreili leitakse pooduna tema toast, pahatahtlik kiri jalge all. Ehkki ülemused liigitavad intsidendi ilmselgeks enesetapuks, kuulutab konstaabel Hamish Macbeth selle mõrvaks ning põhjustab korraliku meediatsirkuse. Peagi häirib tema tähelepanu aga Jenny Ogilvie, ta ekskihlatu sõbranna, kes saabub Lochdubhi, et konstaabel võrgutada. Samal ajal varitseb teda ka kohalik reporter Elspeth Grant, kes on võtnud nõuks saada endale kuum lugu... ja loomulikult ka Macbeth ise. Selles plahvatusohtlikus juhtumis tuleb konstaablil hakkama saada ohtlike armulugude ning sünge, kirjaosava pahalasega.
M. C. Beaton, kodanikunimega Marion Chesney, on üks kaasaja populaarsemaid šoti krimikirjanikke. Käesoleva raamatusarja peategelane on konstaabel Hamish Macbeth. Varem on eesti keeles ilmunud raamatud „Teenijanna surm”, „Klatšimoori surm”, „Kaabaka surm” ja „Uustulnuka surm”.
Arvustus Õhtulehes
|
 Edgar HilsenrathMax Schulz otsib pärast Teist maailmasõda varju oma mustade tegude eest... Iisraelis, näpates oma ohvri identiteedi ja esinedes juudi soost juuksurina. Romaaniga „Nats ja juuksur” läheb Edgar Hilsenrathil korda midagi näiliselt võimatut – satiir juutide ja SSi kohta. Verine kelmiromaan, groteskne, veider ja kohati julmalt lakooniline, mis musta huumoriga jutustab pimedast ajast.
Arvustus Õhtulehes
|
 Boriss Akunin Lugeja kohtub postmodernistlikus kriminaalromaanis taas Nicholas Fandorini, kuulsa detektiivi Erast Fandorini lapselapsega, kelle ees seisab huvitav, kuid keeruline ja, nagu selgub, ohtlik ülesanne leida Fjodor Dostojevski senitundmatu, hindamatu väärtusega käsikiri. Tänapäeval toimuv tegevus põimub kõige hämmastavamal kombel „Kuritööst ja karistusest” tuntud uurija Porfiri Petrovitši vaatepunktist jutustatud looga.
Nicholas Fandorini seiklustest on eesti keeles varem ilmunud „Altõnn-tolobass” ja „Klassiväline lektüür”.
Arvustus Õhtulehes
|
 Viktor SuvorovAutor jutustab lakooniliselt ja eredalt oma minekust GRU-sse, nõukogude luurekooli õppesüsteemist ja tööst piiri taga. Veenvust lisab raamatule agentide omavaheliste psühholoogiliste suhete avamine salajase süsteemi sees, milles selle oma näo kaotanud tegelaste peamiseks mureks on mitte teenistusredelil allapoole laskuda ja, mis peamine, ellu jääda.
Viktor Suvorov (tegelik nimi Vladimir Bogdanovitsh-Rezun) sündis 1947 aastal. Lõpetas Kalinini Suvorovi sõjakooli Kiievi Kõrgema Üldvägede Komandöride Kooli. Oli sõjaväeringkonna staabi luurevalitsuse ohvitser. Kuulus 1970. aastast NLKP Keskkomitee nomenklatuuri. 1974 lõpetas Sõjalis-diplomaatilise Akadeemia. Töötas neli aastat GRU Genfi residentuuris. 1978 põgenes Suurbritanniasse. On mõistetud mahalaskmisele.
Arvustus Õhtulehes
|
 Truman CapoteNoore muretu seltskonnadaami Grady McNeili vanemad jätavad ta 1945. aasta suveks üksi New Yorki nende Viienda avenüü luksuslikku korterisse. Omapead jäänud, soojendab Grady oma salajast armulugu lihtsa Brooklynist pärit juudi soost sõjaveteraniga. Suvise hooaja edenedes muutub suhe tõsisemaks ja moraalses plaanis hägusemaks ning Grady on sunnitud langetama rea otsuseid, mis muudavad igaveseks tema ja paljude ta lähedaste elu.
Truman Capote on sündinud 30. septembril 1924 New Orleansis. Ta sai üle maailma tuntuks 1948. aastal pärast debüütromaani „Other Voices, Other Rooms” ilmumist. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad ka eesti keeles ilmunud „Hommikueine Tiffany juures”, „Külmavereliselt” ja „Rohukannel”. „Suvine merereis” avastati juhuslikult 2004. aastal kirjanikust järelejäänud paberite hulgast, romaan on alustatud 1943. aastal ning ta töötas selle kallal vahelduva eduga umbes 10 aastat.
|
 Erich Maria RemarqueTeise maailmasõja ajal Saksamaalt Pariisi põgenenud kirurg Ravic leiab seal uue elu ja armastuse. Kui selgub, et linna on saabunud ka teda kunagi julmalt piinanud Gestapo ohvitser, otsustab ta mehe tappa. Remarque’i tippteoses arenevad okupeeritud Pariisis ühe inimese ümber nii kirglik armulugu kui külmavereline kättemaksuplaan, romaani liikumapanevaks jõuks on aga siiski autorile omane ja tema loomingut läbiv humanism.
|
 Valerie Schönfeld Lasta õhkõhukesel šokolaadil keele peal sulada ...
Laura tunneb seda õnnestavat tunnet ajast, kui maitses oma vanaema „Magusa suudluse” nimelisi pralineesid. Koos memmega katsetasid nad pidevalt uusi retsepte ja Laura vaimustus mõttest saada maiustuste valmistajaks. Laura vana unistus ärkab taas ellu, kui ta sõpradega Pariisi sõidab. Ta on Prantsuse metropolist ja selle suurepärastest kondiitriäridest nagu ära nõiutud, kuid eriti võlutud on ta Larsist ...
See raamat on menuseriaali „Kirgede torm” algusaastatest.
|
 Ian McEwanFLORENCE, eduka ärimehe ja Oxfordi ülikooli õppejõu tütar, on andekas viiuldaja. Ta unistab karjäärist kontserdilaval ning täiuslikust elust mehe kõrval, kellega on just abiellunud.
EDWARD on üles kasvanud Oxfordi lähedal maal, õppinud Londoni ülikoolis ajalugu ning pöördunud pärast lõpetamist koju tagasi. Tema isa oli kohaliku kooli direktor ja ema peatraumast pisut veidraks läinud koduperenaine.
NAD abielluvad 1962. aastal ning sõidavad mesinädalaid veetma Dorsetisse, mereäärsesse hotelli, muretsedes küll mõlemad eesseisva pulmaöö pärast, kuid teadmata, et seal, Chesili rannal, muutub nende elu mõne hetkega väga põhjalikult.
|
 George Orwell„Loomade farm” ja „1984” on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul.
George Orwell, kodanikunimega Eric Arthur Blair (1903–1950) sündis Birmas, sai hariduse Etoni kolledžis Inglismaal ning teenis Birmas Briti Impeeriumipolitseis, töötas Inglismaal õpetajana, osales Hispaania kodusõjas ja tegutses pärast seda ning Teise maailmasõja ajal kommentaatori ja korrespondendina. Eesti keeles on temalt ilmunud veel „Kummardus Katalooniale”, „Valaskala kõhus” ja „Pariisi ja Londoni heidikud”.
Arvustus Õhtulehes
|
 Guillermo del Toro, Chuck Hogan Nad on siin alati olnud.
Vampiirid.
Salajas ja pimedas.
Ootel.
Nüüd on nende aeg tulnud.
Ühe nädalaga langeb Manhattan.
Ühe kuuga USA.
Kahe kuuga terve maailm.
JFK lennuväljal maandub Boeing 777 ning ruleerib rajal, ent peatub järsku, nagu oleks äkki surnud. Kõik aknakardinad tõmmatakse alla, kõik tuled kustuvad. Kõik sidekanalid on tummad. Lennujuhtimiskeskus on nõutu, aga juhtumist teatatakse ka nakkuskeskusse. Dr Eph Goodweather, Canary projekti, bioloogiliste ohtude kiirreageerimisrühma juht, saab väljakutse ning siseneb lennukisse. Avanev vaatepilt paneb tarretama isegi tema külma vere.
Ühes Hispaania Harlemi pandimajas teab Abraham Setrakian, holokausti üle elanud endine professor, et aeg on käes ja sõda algamas...
Arvustus Õhtulehes
|
 Erich Maria RemarquePeategelane Ludwig on, nagu suurem osa ta sõpradest, Esimese maailmasõja veteran. Ehkki ta sihiks on poeedikarjäär, töötab ta sõbra Georgi juures väikeses hauakividega kauplevas firmas ning teenib pisut lisa koduõpetaja ja organistina vaimuhaigla kabelis.
Ajal, mil raha kaotab väärtust mitte tundide, vaid minutitega, tuhandeist saavad miljonid ja miljonitest miljardid ja kogu see rahapatakas ei maksa ikka midagi, kohtub Ludwig oma ameti tõttu korraliku läbilõikega kahe ilmasõja vahelise Saksamaa inimestest ning elab aktiivselt läbi toonaseid tormilisi muutusi. See on tragikoomiline ning piinlikult tuttav pisisahkerdajate ja oportunistide maailm, milles päeva olulisim uudis on dollari kurss.
|
|
|
 AS TänapäevPärnu mnt. 20, Tallinn 10141 Tel: +372 6691 890 Faks: +372 6691 891 E-mail: tnp@tnp.ee
|
