Elulood
 Geoffrey Roberts Georgi Žukovi renomee on aegade jooksul korduvalt muutunud. Nõukogude ajal tõusis ta hinnatud väejuhiks, Stalini ajal langes põlu alla, Teise maailmasõja järel sai temast taas ülistatud kangelane. Hiljuti avatud Nõukogude arhiivimaterjale, sealhulgas ka Žukovi tsenseerimata memuaare uurinud Geoffrey Roberts maalib ilmeka portree sellest vastuolulise kuulsusega mehest, tema tasakaalustatud hinnang lõhub Žukovi ülespuhutud kultuse, kuid ühtaegu tunnustab meest ja tema saavutusi õiglaselt.
 |
 Masha GessenSee hetkel kõige rohkem tõlgitud raamat Venemaa poliitikast on osalt Putini elulugu, samas aga kirjeldus praeguse Venemaa võimumehhanismide toimimisest. Autor Masha Gessen sündis 1967. aastal Moskvas, emigreerus 1981 USA-sse ja naasis 1991 Venemaale. Ta on kirjanik ja ajakirjanik, töötanud mitmete väljaannete juures. Selle raamatu ilmumise ajal on ta ajakirja U.S. News & World Report korrespondent. Putin on tema arvates tõeline KGBlane, kes usubki siiralt, et Nõukogude Liit oli parim riik, ja püüab seetõttu instinktiivselt oma lemmiksüsteemi kõigi enda valduses olevate vahendite abil taasluua.
|
 Hedvig HansonHedvig Hansoni raamat räägib meile seni jutustamata loo teenimatult unustusse langenud andekast ja emotsionaalsest näitlejannast ning tundlikust, haprast ja armsast naisest – Ellen Kaarmast, oma vanaemast. Ja kuigi nad selles maailmas mitte iialgi kohtunud ei ole, on seda südamlikku raamatut lugedes tajutav kahe loojahinge lähedus ja mõistmine.
See on lootusrikka alguse ja kurva lõpuga lugu ühest ülekohtuselt vara pooleli jäänud näitlejateest, kus ometigi selle lühidusele vaatamata palju sära on.
|
 Enn Vetemaa, Jaak Urmet Siinses raamatus teeb kirjanik Enn Vetemaa (1936) tagasivaate oma elule ja kohatud inimestele. Lisaks kirjanikutööle on ta tegelenud heliloominguga ning töötanud televisioonis ja filmimaailmas. Mõned ametipostid ja muud asjaolud on tal lasknud lähedalt näha Eesti NSV riigijuhtide toimetusi. On vaja ära märkida, et Vetemaa ei ole mitte ainult paljude romaanide autor ja luuletaja, vaid ka näitekirjanik ja stsenarist. Ta on näiteks kirjutanud, koos Sulev Nõmmikuga, stsenaariumi filmidele „Mehed ei nuta“ ja „Siin me oleme!“. Kohatud inimeste hulka, kellest tuleb ses raamatus juttu, kuuluvad teiste seas Valdo Pant, Hardi Tiidus, Juhan Smuul, Ülo Vinter, Eugen Kapp, Ervin Abel ja Johannes Käbin. Vetemaa jutustab huvitavalt ja köitvalt, ja mis eriti tähtis, tema meenutused on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Oli aeg, milline oli, kunagi pole olnud, et kuidagi polnud!
|
 Livia ViitolEesti ühe tunnustatuima Vilde-uurija Livia Viitoli põhjalik käsitlus Eesti ühe värvikaima elulooga kirjanikust. Selle monograafia eesmärk on lisada Karl Mihkla (1972) ja Villam Alttoa (1973) käsitluste kõrvale kaasaegsem ja tabudevabam pilk Eduard Vilde eluteele ja loomingule. „Meil pole olnud palju sellise ürgse jutustamisandega kirjanikke, kellelt pudeneb lugusid nagu käisest, keda rahvas armastab, kuid kes produktiivsusest hoolimata suutnud enamasti hoida ka head kirjanduslikku taset ...,“ märgib kirjandusteadlane Jaanus Vaiksoo.
|
 Ronald Reagan"Ühe ameeriklase elu" on tänaseni kõige põhjalikum raamat Ronald Reagani kohta. Raamat jaguneb kolmeks peamiseks osaks, esmalt on juttu Suure Depressiooni aegse Ameerika eluolust, seejärel Reagani filmikarjäärist Hollywoodis ning kõige põhjalikumalt muidugi tema poliitilisest karjäärist. Väga tähtsal kohal on 80ndate aastate diplomaatilised suhted Nõukogude Liiduga, kuid selle kõrval leiavad käsitlemist ka Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika võtmeprobleemid, Ameerika majanduselu reformimine ning muud ajastu peamised märksõnad. Raamatule on järelsõna kirjutanud Mari-Ann Kelam, kes meenutab Reagani kokkupuuteid eestlastega.
|
 Toomas Hendrik Ilves, Iivi Anna MassoKuigi käesolevas raamatus räägitakse president Toomas Hendrik Ilvese elust ja tõekspidamistest, ei ole tegemist eluloo- ega mälestusteraamatuga. Iivi Anna Masso poolt kirja pandud kõneluste eesmärk on tutvustada ja avada lugejale Ilvese mõtlemist võimalikult mõistetavas vormis. Raamat esitleb Ilvest kui riigimeest ja mõtlejat, aga ka kui inimest ja huvitava taustaga eestlast.
|
 Marc Eliot Näitlejana lummab ta vaatajat oma "kõva mehe" sarmiga, režissöörina hämmastab kunstilise nõtkuse ja tehnilise üksikasjalikkusega. Hollywoodi ikoonina on Clint Eastwood üks suuremaid elavaid kinolegende.
Tuntud filmiajakirjanik Marc Eliot uurib oma tuntud põhjalikkuses Eastwoodi põnevat ja tormilist karjääri, vaadeldes ühesuguse põhjalikkusega nii tema õnnestumisi kui läbikukkumisi, unustamata seejuures ka näitleja eraelu. Raamat sisaldab ka rohkesti pilte.
|
 Rait AvestikEesti ühe omapärasema näitleja Sulev Luige (1954–1997) detaili- ja värvirikka portree loomiseks on autor toetunud Sulev Luige sõprade ja kolleegide mälestuste kõrval ka Sulev Luige endaga tehtud intervjuudele ja tema mõtteavaldustele. Et võimalikult palju Luike ennast tema enda kaudu avada, leiavad kasutamist tema kirjad ja kirjad temale.
Teisalt püüab see raamat püüda püüdmatut ja kirjeldada kirjeldamatut, sest „Ta oli nagu joonis kaljuseinal, hieroglüüf, mis süüvib mällu, kuid mida on võimatu lõpuni mõista." (Toomas Raudam)
|
 Teesi ViisimaaEesti mitmekülgse näitleja, laulja ja estraadiartisti Vello Viisimaa (1928–1991) elulooraamatu on kirjutanud tema abikaasa, Estonia baleriin Teesi Viisimaa (Mõtus), kes, sättides Vello fotosid ja korrastades Vellost endast pooleli jäänud esinejaalbumeid, elas uuesti sisse Estonia teatri ellu, mõistis ja mõtestas paljusid asju teisiti ja kahetses küsimata jäänud küsimustele saamata jäänud vastuseid. Ühiseid aegu meenutavad raamatus ka Vello head sõbrad ja kolleegid: Voldemar Kuslap, Väino Aren, Sirje ja Väino Puura, Katrin Karisma jpt.
|
 Gerda Kordemets, Anne Tuuling Elulooraamatus eesti lavastajast ja humoristist Sulev Nõmmikust (11. 01 1931–28.07 1992) maalivad autorid legendaarsest Kärna Ärnist värvilise ja elusa portree, kus Sulev Nõmmik laseb paista ka neil tahkudel, mis muidu prožektorite valgusvihust kõrvale jäid. Läbi varasemate intervjuude kõlab raamatus ka Nõmmiku enda hääl, mis koos kolleegide, sõprade, abikaasa ja tütre mälestustega viib lugeja aega, kus viina oli palju ja vabadust vähe, aga sõbrad olid ehtsad ja publik jumaldav.
Arvustus Õhtulehe raamatublogis
|
 Koostanud Piret Tali "Minu muinaslugu muusikas" on Voldemar Kuslapi mälestusteraamat, mis räägib nii populaarse laulja lavateest kui isiklust elust. Raamat on illustreeritud huvitava fotomaterjaliga.
Voldemar Kuslap oma raamatust:
See pole üksnes elulooraamat ehkki annab ülevaate minu elukäigust. Seda kirjutama pani mind eelkõige soov jäädvustada oma aega ja kaasaegseid Estonia teatris, kus ma pea pool sajandit olen laulnud.
Muljeid sellest ajast jagavad minu kaasteelised Helgi Sallo, Eino Baskin, Valter Ojakäär, Viive Ernesaks, Ago-Endrik Kerge ja mitmed teised ning katkendid toonastest arvustustest.
Olen aastaid kogunud estoonlastega, sealhulgas ka minu endaga, juhtunud teatrinalju. Need on olnud osa minu kontsertidest ja nüüd jagan neid teiega ka selles raamatus. Eraldi portreedes olen vorminud oma muljed kümnekonnast kolleegist. Loodan, et need jagatud hetked Vello Viisimaa, Sulev Nõmmiku, Endel Pärna, ja mitme teisega pakuvad avastamisrõõmu teilegi.
|
 Olev RemsuHarry Männil (1920-2010) oli vastuolulise kuulsusega mees, kes mingil hetkel võis olla üks tuntumaid ja mõjuvõimsamaid eestlasi. Maailmasõja ajal Skandinaavia kaudu Lõuna-Ameerikasse jõudnud Männil seadis end sisse Venetsueelas, kus lõi arvestatava äriimpeeriumi. Milline oli Männil tegelikult? Olev Remsul oli tänu isiklikule tutvusele võimalik peategelasega põhjalikumalt vestelda ning saada temalt materjale, mis annavad hea ülevaate kirju elukäiguga mehest, kes jõudis töötada Saksa okupatsiooni ajal Poliitilises Politseis, ehitada Lõuna-Ameerikas üles suured firmad, koguda nii raha, kunsti kui ka vaenlasi. See raamat ei ole kiidulaul peategelasele ega tema ristilöömine sõjaaegse tegevuse pärast. See on lugu ühest vastuolulise kuulsuse ja kirju elukäiguga mehest.
|
 Ranulph Fiennes Guinnessi rekordite raamatu järgi on Ranulph Fiennes maailma kuulsaim elav maadeuurija. Ta on olnud eriüksuse eliitsõdur, rännanud meie planeedi kõige ohtlikumates ja ligipääsmatumatest paikades, sattunud korduvalt surmasuhu, kaotanud loodusele pooled oma sõrmedest ja kogunud heategevusele miljoneid naelu.
Autobiograafias kirjeldab Fiennes oma vastupidavusvõime piiril elatud elu: seda, kuidas ta rändas esimese inimesena jalgsi mõlemale poolusele, juhtis esimest ümbermaailmareisi üle pooluste, avastas Omaanis kadunud Ubari linna, jooksis kolm kuud pärast südameatakki seitsme järjestikuse päevaga seitsmel mandril seitse maratoni ning tõusis mööda Eigeri põhjanõlva, sooritades nõnda maailma ühe vapustavama vägiteo mägironimises.
|
 Daniel SpotoBilly Wilder ütles, et Audrey Hepburn oli „Lihtsalt sündinud lummavaks, see on talle nii omane, nii lihtne. Seda ei saa õppida. Jumal suudles teda põsele ja selline ta oligi.“ Veel praegugi, ligi 20 aastat pärast ta surma on Hepburn üks 20. sajandi suuremaid stiiliikoone. Käesolev elulugu võtab kokku selle mõistatusliku naise elu ja armastused, tema filmid ja olulise töö UNICEFi saadikuna.
|
 Ene HionIda-Virumaa ja Sillamäe rahvast on sotsioloogid palju uurinud, ometi tuleb nentida, et see kant ja sealsed inimesed on teistest väga erinevad, pigem võõrad kui tundmatud. Ene Hioni portreeraamat Sillamäe naistest räägib teist keelt – vaatamata sillamäelaste pool sajandit kestnud eraldatusele eesti ühiskonnast leiab lugeja üllatavalt palju sarnast ja ühist. See raamat võimaldab meil näha meie kaasmaalasi lähedalt, näost näkku. Autor nimetab aga raamatus kirja pandud 9 naise jutustusi eelkõige armastuslugudeks
|
 Eike VärkLegendaarne näitleja ja laulja Helend Peep (29. juuli 1910–20. oktoober 2007) on Eesti teatris fenomen: veel kaheksakümnendates ja üheksakümnendates eluaastates heas vaimses ja füüsilises vormis olla ning näitlejana ja lauljana laval esineda suudavad väga vähesed. Helend Peep mängis nii muusika-, kui ka sõnalavastustes, psühholoogilist süvenemist nõudvates draamades ning sisemist sära ja huumorimeelt eeldavates komöödiates ja isegi tantsis. Teatriteadlase Eike Värgi elulooraamat väga mitmekülgsest loojast avab delikaatselt ka tema eraelu ning annab aimu kogu kultuurimaastikul toimivatest keerulistest ja ka karmidest hoovustest.
Raamatuga on kaasas CD Helend Peebu poolt lauldud lauludega.
|
 Uno Maasikas, Hillar PeepKauaaegsete teleajakirjanike – kommentaatori ja peatoimetaja Uno Maasika ja Eesti Televisiooni pearežissöör Hillar Peebu mälestusteraamatu raamiks on aruandesaate salvestamine Kesktelevisioonile 1978. aastal, kui Moskva oli EKP KK 1. sekretäriks kinnitanud Karl Vaino ja algas uus venestamislaine. Tõsisemate toonide kõrval lubavad need mälestused meid toonase elukorralduse üle muiatagi ning annavad hea pildi võimukoridorides toimunust.
Arvustus Õhtulehe raamatublogis
|
 Riho-Bruno ja Kertu BramanisMis juhtub, kui euroopa pere kolib Jaapanisse? 1996. aastal otsustasid Riho-Bruno ja Kertu Bramanis elus uue lehe keerata ning kolida Jaapanisse, üks käsipalli mängima ning teine õppima, lisaks kaasas ka laps. Jaapanis veedetud aeg venis kaheksale aastale, mille jooksul jõudis juhtuda nii mõndagi: õhtumaa inimeste kohanemine idamaa kultuuri ja kommetega, sageli päris koomilisedki vahejuhtumid, teise lapse sünd, edukas sporditee ja pidev millegi uue õppimine. "Õhk riisiterade vahel" pole järjekordne stereotüüpe kinnitav reisiraamat Jaapanist, vaid ühe pere väga isiklik, soe, südamlik ja naljakas lugu.
|
 Peter Ames CarlinPaul McCartney on palju enamat kui järjekordne rockstaar või mõni kollase ajakirjanduse hetke lemmiklaps. Ta on aastakümneid olnud üks muusikamaailma suurkujusid, kelle loomingu saatel on üles kasvanud juba mitu põlvkonda. Biitlid jõudsid tänu edule Liverpooli töölisklassi keldritest suurema kuulsuseni, kui keegi oskas oodata. McCartney ambitsioonikus oli üks suuremaid põhjuseid selle edu saavutamisel, kuid paraku viisid need ka lahkhelideni, mille järel ansambel laiali läks. McCartney puhul on alati räägitud tema läbisaamisest John Lennoniga, nad olid kunagi lahutamatud, kuid hiljem võis see võrdlus tema jaoks olla painav. Kuid sellega McCartney karjäär ei lõppenud, järgnesid ansambel Wings, abielu Lindaga ning karjäär sooloartistina, kes endiselt võib kokku meelitada sadu tuhandeid kuulajaid. Peter Ames Carlini elulugu on portree McCartney pikast karjäärist ja isiklikust elust, mis sageli on olnud ka vastuoluline.
|
|
|
 AS TänapäevPärnu mnt. 20, Tallinn 10141 Tel: +372 6691 890 Faks: +372 6691 891 E-mail: tnp@tnp.ee
|
