Prantsuse kulinaariainstituudis õppis Lauren Shockey vaid seda, kuidas toidule parajalt soola lisada, kuidas mitte karta küpsetamist kõrgetel temperatuuridel, ja kuidas õlut kurku kallata nagu tõeline proff. Ta taipas aga, et tema tõeline kulinaariaharidus ei alga enne, kui ta päriselt restorani tööle asub. Pärast veidi ebaõnnestunud praktikat Prantsusmaal Toulouse’is tuli Laurenile huvitav mõte: praktiseerida neljas tipprestoranis maailma erinevais paigus.
Ta alustas oma kodulinnas New Yorgis tuntud peakoka Wylie Dufresne’i juhitava molekulaargastronoomia „kuumas koldes“ wd~50-s, reisis seejärel Vietnamisse, Iisraeli ja uuesti tagasi Prantsusmaale. Lauren kirjutab nilbest köögihuumorist, keevalistest köögitöötajatest, nüristavatest töödest (kastitäite šalottide hakkimine) ja erakordsetest töödest (mereandide valmistamine). Ta näitab lugejale, mis tegelikult trendirestoranide lavatagustes toimub, lisades vürtsiks originaalseid retsepte, milles on ühendatud tehnikad ja maitsed, mida ta oma teekonnal õppis ja proovis.
