Eesti
 Maimu BergKaks ea- ja rahvuspiire kompivat armastuslugu. Autorit huvitab sügavate tunnete kõikvõimsus või võimetus asise maailma kehtestatud kirjutatud ja kirjutamata reeglite rägas. Teoste esmailmumise aegu 80-ndate lõpus pälvisid romaanid tähelepanu oma sügavalt naiseliku lähenemisega väga ränkadele teemadele.
 |
 Eeva ParkPsühholoogiline põnevik heidab valgust tänase Eesti süngeimasse varjupoolde. Inimkauplejate küüsi langenud neiu võitlus oma elu ja väärikuse nimel püstitab terava küsimuse: mida üldse tähendab olla inimene?
Kordustrükk uues kujunduses.
Doris Kareva arvustus Eesti Päevalehes
|
 Psühholoogiline põnevik heidab valgust tänase Eesti süngeimasse varjupoolde. Inimkauplejate küüsi langenud neiu võitlus oma elu ja väärikuse nimel püstitab terava küsimuse: mida üldse tähendab olla inimene?
|
 Viivi LuikPilved rändasid omasoodu, kõrgepingetraadid undasid, põllutöödele tekkisid uued kombainid, uued traktorid ja uued inimesed, pääsukesed saabusid ja lahkusid, vaim ja mõtteviis muutus. Emal ei ole enam meeles rasket puudeveokelku ega hirmu, mida ta tundis metsade ees. Oma südames häbeneb ta kunagist elu, kuid tal ei ole seda millegi muuga asendada. Vanad fotod säilitavad kannatlikult tema noort nägu otsekui asitõendit olemas olnud päevist. Praegu ei tunneks ma teda ära, kui ma ei teaks, et see on minu ema. Uksekellad, liftid, elektrimootoritega veepumbad, telefonid ja tolmuimejad ei tekita temas vähimatki võõristust. Nahkribadega vildid ei saa enam tema prantsuse saabaste vastu. Ta on palju unustanud. Niisamuti ei tunneks ema mind, kui ta ei teaks, et see olen mina. Olen muutunud asitõendiks tänasest päevast, mis undab tänavatel ja taeva all. Selle märgid on õhus ja veres. See vahetab elektronkella ekraanil vaikselt numbreid ning teatab kiretult aja kulgemisest, selle aja, mis sisaldab luulet ja võimalusi päästa kõik, mis päästa annab.
|
 Aarne RubenAasta 2000 romaanivõistluse võitnud teose tegevus leiab aset 20. sajandi alguse Euroopas, kus jõudu kogub sotsiaaldemokraatia. Romaani peategelane, Gustav Kalender innustub Volta tehase noore töölisena 1905. a revolutsiooniideedest, kuid elu viib ta peagi Eestist ära Kesk-Euroopasse, kus mees satub dadaistide ringkonda ning hakkab ka ise kunstnikuks. Juba mõnevõrra kuulsust kogununa naaseb ta 1930ndatel Eestisse, kus jätkab oma tegevust. Süzhee viib lugeja kokku paljude oma aja suurkujudega, kohaliku vaimuelu liidritest ning dadaismi rajajatest kuni Lenini ja Aleksander Keskkülani. Tegu on autori debüütromaaniga, millel on nii ajaloolist haaret kui ka tempot ja teravmeelsust.
|
 Enn VetemaaMinavormis jutustatud lugu kentsakavõitu martsipanimeistrist, tema poisieast, sellest, kuidas tema elukutse ja kutsumus ta justkui ise üles leiab, kujunemisest (martsipani)kunstnikuks, õige iseäralikust, kuid Eesti elus kindlasti mitte haruldasest kõigega mugandumise filosoofiast ja üsna hilja tulevast suurest armastusest, mis taas teda suisa ise näib üles otsivat. Mõneski mõttes võib olla tegu "Monumendi" temaatika juurde tagasijõudmisega nüüd, palju hiljem, elukogenumana ja hoopis teise riigikorra ajal. Igal juhul on tegu vaimuka ja teravmeelse pilguga nähtusele, mida eestlased tihtilugu meie elujõulisuseks või iga riigi- või olukorraga kohanemiseks armastavad nimetada.
|
 Enn SoosaarAutori saatesõna: Järgnev valik Eesti sise- ja välispoliitilist olukorda käsitlevaid kirjutisi pärineb aastatest 1995-1999. Enamik neist on varem ilmunud eestikeelsetes perioodilistes väljaannetes Eesti Päevaleht, Rahva Hääl, Sõnumileht, Äripäev, Sirp, Kultuurileht, Looming. Olen neid pisut kohendanud ning lühendanud, mõned ka kokku liitnud, kuid vältinud tagantjärele targa parandusi. Sestap on tihtipeale mõttekas heita pilk loo lõpus seisvale kirjutamise kuupäevale. Kahjuks ei ole ma suutnud kaotada paljusid kordamisi, mis säärastes enam-vähem regulaarselt avaldatud seisukohavõttudes ning lühikommentaarides on vältimatud. Kolme-nelja-viie aasta taguseid kirjutisi üle lugedes võisin hea meelega tõdeda, et aeg ei seisa paigal ja nii mõnigi mure ning probleem, mis nõudis veel hiljuti suurt tähelepanu, on tänases Eesti riigis kaotanud toonase tähenduse ning tähtsuse. Muu hulgas püüab see valik kaardistada ning meenutada üht lühikest lõiku teel, mida oleme käimas.
|
 Jaan KaplinskiMuidugi, oleksin võinud ju neile rääkida Silmast: mõtlesin ju ise kohe sellele, kas I. kadumine ei ole sellega seotud. Aga mul oli nii selgelt meeles see, millist õudust I. ise Silma ees tundis ja kui üleolevalt ta suhtus KGB-sse. Kui I-l viimati tõesti oli õigus? Siis oleksin tema saladuse avamisega väga võimalikult sattunud hoopis hirmsama võimu küüsi. («Silm») Loomad on olnud inimeste jumalad, loomadesse on usutud, loomade hääli on kuulatud, loomade keelt õpitud. Ja loomi on tapetud ja söödud. Inimese saatus on uskuda ja teenida ning tappa ja süüa oma jumalaid. See oli alguses nii ja see on kristluses jäänud nii tänapäevani. «Võtke ja sööge, see on minu ihu,» ütleb Jeesus. Seda ütlesid metsloomad ka inimestele, kui inimesed neid kuulasid ja nende kõnet mõistsid.
|
 August GailitMaailmas pääseb valla tundmatu viirus, mis hävitab ainult mehi ning näiliselt stabiilne, mõistlik ja tasakaalukas inimkond seisab silmitsi hävinguga. Viimati 1924. aastal ilmunud Gailiti üks räägitumaid ning mõjuvamaid romaane, mille visioonid inimühiskonna ja -olemuse reaktsioonist katastroofilistele sündmustele viimaste nädalate sündmuste taustal hoopis uue tähenduse võivad omandada.
|
 Enn VetemaaRomaanis pöördub Vetemaa jälle teda varemgi huvitanud teema, teaduse eetilisuse ja/või ebaeetilisuse juurde, sedapuhku nii stiililiselt kui geograafiliselt lennuka põnevusromaani vormis. Kaasaegse põnevuskirjanduse hea tava kohaselt rohkete, kuid lõpuks ootamatul viisil sõlmuvate süzheeliinide haare ulatub geenitehnoloogiast, rahvusvahelistesse infoserveritesse sisse murdmisest ja maailma võimsaimate luureteenistuste niiditõmbamisest üksiku ja üksildase inimese siseheitlusteni, mis nn inimtegurina globaalsetes afäärides üllatavalt oluliseks võivad kujuneda. Loomulikult ei puudu teosest ka eht-vetemaalikud filosoofilised kõrvalepõiked meeste ja naiste vaheliste suhete ning inimese ja «suure maailma» süsteemi igavesest konfliktist.
|
 Ants Orase luulekogumik «Arbujad» avaldati 1938. aastal. Olles ilmunud nii vahetult enne sõda ja Eesti Vabariigi hukku, jäid just selle raamatu nimi ja selle nimega ühendatud luuletajad, eeskätt Betti Alver, Heiti Talvik, Uku Masing, Bernhard Kangro, August Sang ja Kersti Merilaas tähistama kaotatud kuldaega, muutudes legendiks, saades kadunud Eesti Vabariigi sümboliks. Kirjandusteadlane Sirje Olesk.
|
 Gustav Suits, Marie Under, Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Aleksis Rannit. Ants Orase tekstide põhjal koostanud ja eessõna kirjutanud Anne LangeParalleelselt eesti- ja ingliskeelses luulekogus on avaldatud kuue eesti klassiku – Gustav Suitsu, Marie Underi, Heiti Talviku, Betti Alveri, Uku Masingu ja Aleksis Ranniti luulet, mida on tõlkinud rahvusvahelise tunnustusega õpetlane ja literaat Ants Oras (1990–1982). 1964. aastal ilmus Stockholmis Orase tõlgitud luulekogu “Acht estnische Dichter”, mis pani eesti luule kõlama saksa keeles. Orase ingliskeelsed tõlked jäid tema enda eluajal koguks koondamata, ehkki neid avaldati PEN-klubi väljaannetes ja on tsiteeritud ingliskeelsetes teatmeteostes. “Kuus eesti luuletajat” koondab nüüd seda luulet.
|
 Viivi Luik“Mida magusamalt sirel lõhnab ja mida sinisemalt lehvib taevas, seda eluohtlikum tundub olevat viibimine Balti riikides. Nendest riikidest ei tea keegi, kas neid ongi üldse olemas. Elu nendes on arusaamatu ning saladuslik. Viiskümmend aastat on siin vaid üks silmapilk, unenägu ja aur, mis katab varemeid ja tühje vundamente. Siin võib kiirgav kevadtuul isegi surnuluudele elu sisse lõõtsuda ja nad hauapõhjast välja tuua. Päise päeva ajal on siin kuuldud vanakuradit raadios kõnet pidamas. Siinseid sireleid nähes ei tea kunagi, kas nad õitsevad täna või minevikus, või on nad ainult igatsusepilt, mis paistab isegi teisele poole piiri ära.Öösiti siin valvatakse. Teritatakse kõrvu, kuulatatakse, kas ei ole kuulda vanakuradi saabumist. Sirel õitseb omasoodu, vana ärahävitatud valitsuse asemele ilmub uus ning peab jälle istungit.”Emotsionaalne taaskohtumine hea eesti kirjandusega.
|
 August GailitGailiti esimene ja (teenimatult) kõige vähem tuntud reisiromaan, omamoodi eellugu või katsetus või kondiproov “Toomas Nipernaadi” ja “Ekke Moori” kirjutamiseks, kus mööda kodumaad seikleb ilmselge autori alter ego Bruno Erms. Seiklused, millesse see omapärase ilmavaatega rändur satub, on tedagi sageli seotud naiste, kentsakate inimeste ja toredate külakohtadega ja kõigist neist on üht-teist kõrva taha panna nii peategelasel kui lugejal.
|
 Jüri EhlvestRaamat koondab endasse autori uuema loomingu paremiku nii realistlikus (nn Ürgar Helbe saaga) kui ka maagilises võtmes (“Proua Merle ekstaas”). Ehlvestil on seni ilmunud neli novellikogu, tema novelle on avaldatud ka soome, läti, inglise, vene ja saksa keeles, ta on pälvinud Eesti Kirjanduse Aastapreemia 1996. ja Friedebert Tuglase novelliauhinna 1997. aastal.
|
|
|
 AS TänapäevPärnu mnt. 20, Tallinn 10141 Tel: +372 6691 890 Faks: +372 6691 891 E-mail: tnp@tnp.ee
|
